Aprillikuu tegemised

Nonii, lõpuks kirjutan ka teistest aprilli sündmustest. 

5ndal aprillil toimus Cultural Fair. See on siis nö au pair’ide laat, igaüks tutvustab oma riiki. Üks eestlane oli ka lisaks peale minu. Tore oli Eesti tutvustamist kahekesi teha ja tal oli väga hea meel eesti keeles rääkida, sest tema eestlastega ei suhtle siin. Muidu oli seal väga palju rahvast, paljud pered oli tulnud ja mõned au pair'id tulid lihtsalt üritust vaatama, mõned au pair'id esinesid. 

See Eesti lipp on seal täitsa minu oma, pereisa kinkis vabariigi aastapäeva paiku :)

10ndal aprillil käisime isa ja poisiga Cherry blossomeid vaatamas. See on Washingtoni üks tippsündmusi, kuskil ühe nädala jooksul on kirsiõied oma parimad iluduses. Väga palju rahvast oli õitemerd vaatama ja pildistama tulnud. Mõned pruutpaarid pidavat panema oma pulmariided selga ja tulevad pildistama, isegi kui pulm on mitu kuud varem/hiljem (nägin ka ise ühte paari). 

Viimasel ajal olen rattaga kogu tee tantsutrenni läinud, mis on siis kuskil 11 km. See jalgratta tee on enamasti jõe ääres ehk siis väga ilus on sõita ja lisaks läheb tee kohe lennujaama kõrvalt ehk kui seisma jääda, siis saab näha lennukeid otse su peakohalt õhku tõusmas. Olen seda mitu korda teinud, väga lahe tunne on :P

Vahepeal olen ilusa ilmaga rattaga lihtsalt vanalinna sõitnud, põhitänaval ning jõe ääres jalutanud, kail maha istunud ja hetke nautinud. Teine kord ronisin nii trenni mõttes Virginia kõrgeima ehitise juurde (George Washingtoni vabamüürlaste mälestusmärk) ja tegin pilti.

Vaade Alexandria vanalinnale

Munadepühad. Hommikul käisin perega koos kirikus. Pärast teenistust olid õues lastele batuudid ja ronimissein. Kui lapsed oli mõnda aega hüpanud, läksime Julie venna juurde brunch’ile. Pidasime Egg Hunt’i ehk lapsed otsisid aiast mune, mille sees oli maiusi ja mänguasju. Sõime ja jutustasime.

Õhtusöögiks tuldi meie juurde. Eelroaks puuviljasalat, pearoaks lammas ja ahjukartulid ja spargel (mingid magusad tarretised lisandina), magustoiduks lambakujuline tort jäätisega. Toimus ka munakoksimine, aga erinevalt meie pere traditsioonidest, siis see oli märksa vägivaldsem. Tehti tabel, kes kelle vastu läheb ja üritati vastase muna katki koksida. Kuidagi väga sümpaatne päev oli, mõnus rahulik olemine, erilised söögid ja asjalikud vestlused. 

Mõningad peidetud munad

Minu armas hoolealune oma eriti nunnus ja nostalgilises kostüümis

Lauad eriti uhkelt kaetud

Tordike lähemalt (pole minu kätetöö)

Matt’i sünnipäev. Suurt pidu ei toimunud, sõime lihtsalt neljakesi koos kooki ja Matt avas kingid. Mina kinkisin talle Sabotöör 2, vene gurmee poest Baltika õlu, sprotikonservi ja (minu jaoks nostalgilised) kommid. Talle läks kink väga peale, sest sabotööri mäng talle meeldis, õlu joob ta tihti, igasugune kala läheb talle alati peale ja hapud kommid meeldivad talle ka. Meisterdasin talle ka ühe vahva kaardi, sisse kirjutasin õnnitlused ühel pool inglise, teisel pool eesti keeles.

Sünnipäeva kaart :)

NATO festival

Nädalavahetusel toimus Norfolk'is NATO festival kuhu olime oma rahvatantsugrupiga kutsutud esinema.

Sain reedel töölt paar tundi varem vabaks, et enne tipptundi teele saaks asuda. Üks tantsijatest, Priit, tuli mulle järgi ja pakkus küüti. Sõit sinna võtaks ummikuteta kuskil 3,5-4 tundi, meil läks 5-5,5 tundi. Enamus teest sadas vihma, aga oli soe, niiet tekkis selline mõnus suvine puhkuse tunne. Tegime kiirelt hotellis check-in'i ja läksime Tattoo festivalile, millele Priit oli juba eelnevalt piletid ostnud. Jõudsime küll tund (poolteist) hiljem, kuid väga uhke etendus oli. Seal esinesid peamiselt sõjaväelaste, mereväelaste ja õhujõudude bändid ning trillimeeskonnad, lisaks lauldi ja tantsiti. Pärast seda läksime hotelli tagasi, viisime asjad tuppa ja siis ühinesime teistega, kes olid baaris.

Hommikul ärkasime varakult, et poole 9ks valmis olla. Rongkäik hakkas alles 10st, niiet keegi ei pabistanud, et alles 9ks valmis oldi. Hommikusöögiks sõõrikud. Siis liikusime kohta, kust algas paraad. Igal osaleval riigil oli autokäru peal midagi riiki tutvustavat. Eestil oli Pikk Hermann, õnneks me oma rahvariietega andsime palju juurde.

Pärast paraadi liikusime tagasi hotelli lähedale, festivali alale. Seal sõime Bratwursti, lobisesime ja varsti oligi aeg esineda. Tegime kuskil 7 tantsu. Mul seekord seelik lahti ei tulnud (küll aga kellegil teisel, oh neid seelikuid). Tantsulava oli aga väga tuline ja kuna pasteldel on tald peaaegu olematu, siis mul olid tallad veel ka järgmine päev valusad.

Pärast mängis bänd Balticum, mis koosneb peamiselt eesti, läti ja leedu muusikutest. Nende pillimängu saatel tantsisime koos mõne Poola tantsijaga kaasa, paljud lapsed ja noored tulid ka tantsima. Mõnevõrra panid noored üllatama, olles innukad õppima rahvatantsu.

Otsustasin jääda teistega üheks päevaks veel, neil oli plaan randa minna. Käisime õhtul söömas ja lihtsalt baarides. 

Hommikul läksime söögikohta otsima. Kuna midagi head või järjekorrata ei leidnud, siis läksime tagasi hotelli ja otsustasime, et hakkame ranna poole minema ja vaatame tee peal mõne koha. Jõudsime randa ja läksime seal iiri pubisse brunch’ile, eripakkumisena saime dollarilisi mimosa'sid (shampuse ja apelsinimahla segu).

Siis läksime ranna äärde, õues väga soe ei olnud, niiet pikad püksid-käised olid ikka vajalikud. Aga mängisime frisbit ja lennutasime lohet. Kuskil 3-4 tundi tsillisime rannas, siis üks jook, külmutatud jogurt ja hakkasimegi kodu poole sõitma. Vahepeal söögipeatus, väga ameerikalik õhtusöök: burger ja friikartulid, aga see ei olnud tavaline kiirtoidurestoran, niiet väheke asjalik söök. Kuskil 9st jõudsin lõpuks koju ja mu mõnus pikk nädalalõpp saigi läbi.

Üks udune pilt rannas

Ahjaa, Eesti uudistesse jõudsime ka :)
http://uudised.err.ee/v/valismaa/85dea955-cf98-47bd-9374-bb1a32d3a66b

Sünnipäev, jeiii... :)

Sünnipäeva puhul lasti mul hommikul sisse magada. Kui poiss lõpuks ärkas, siis teda voodist välja võttes ulatas mulle esimese asjana lille. Ta tegi seda täiesti juhuslikult (ta on siiski alles aasta ja 5 kuud) ja tegu oli võilillega, kuid siiski oli see väga armas. Käisime poisiga õues ja kui tagasi tulime, siis olid tekkinud elutuppa õhupallid ja minu tuppa potilill (potilill just sellepärast, et millalgi vanavanemate juures tuli juttu sellest, kuidas pereema lilli suretab ja potimajandusest on nüüdseks pikemat aega loobunud, selle peale mina aga kostsin, et mulle küll meeldiks, kui majas lilli on). Nick oli õhupallidest aga nii vaimustunud, et pidin need varsti enda tuppa viima. 

Õhtul käisime väljas söömas. Pakkusin, et võiksime minna Cheesecake Factory'sse, mõeldud-tehtud. (Sünnipäeval Cheesecake Factory'sse mineku tahtmise sain ma enne USAsse tulekut teiste blogisid lugedes). Vaarika limonaad, mõned eelroad, põhiroog ja muidugi magustoiduks juustukook. Sünnipäeva puhul tuuakse kook lauda laulu saatel ja loomulikult ei puudu ka küünal. Söök oli ülimaitsev. Portsjoni suurustest rääkides ei jõudnud ma poolt oma pastatki ära süüa, kui kõht juba täis, isegi pool kooki pidin kaasa pakkima :D 

Nämma pasta
(Bow-Tie Pasta, Chicken, Mushrooms, Tomato, Pancetta, Peas and Caramelized Onions in a Roasted Garlic-Parmesan Cream Sauce)

Suussulav juustukook
(White Chocolate Chunk Cheesecake Swirled with Macadamia Nuts and Caramel on a Blond Brownie Crust)

Peale õhupallide ja lille sain kingituseks piletid pesapalli mängu vaatama (+3 sõpra) ja siinse pesapallitiimi nokamütsi. Lisaks veel aasta pileti lõbustusparki SixFlags, juhhhuuuu..... Pere oskas mulle valida nii super kingitused, olin väga õnnelik seal restos neid kinke avades. 

Ilmateade

Siinne kevad on Eesti suvi:

Lõpuks uus postitus

Pole just kuigi järje peal oma blogiga, laiskus on minust võitu saanud. Eks ma katsun ikka max kahe nädala tagant midagi siia postitada. Õnneks ma olen suutnud oma nö päevikut enam-vähem igapäevaselt uuendada, niiet raskusi sündmuste meenutamisega otseselt ei ole.

Niisiis... Üks reede (päev pärast viimast postitust) tulid meile külla Matt'i vanemad (need Wisconsinist, kelle juures me jõuludel käisime). Mängisime mõni õhtu kõik koos lauamänge ja nautisime lihtsalt seltskonda. Käisime Eastern Market'il, põhipõtteliselt tavaline turg/laat: sallid-mütsid, mänguasjad, kunst, mööbel, puu-, juur ja muud viljad, liha jne, ei puudunud ka toiduputkad. Pärast turulkäiku läksime botaanikaaeda. See oli väga rahustav - soe ja niiske õhk, palju lilli, klassikaline muusika, hea lõhn. Mõnus lõõgastav pärastlõuna. Väheke lihtsam nädal lapsehoiu koha pealt, kuna vanavanemad tulid eelkõige poisi pärast siia :)

Kakaopuu

Elavad instrumendid

Nämma...

Säänseid...

ja määnseid huvitavaid kupleid.

Vene gurmee poes käisin. Millalgi tantsutrennis tuli kohukestest juttu ja natuke uurides leidsin, et üks vene pood on mulle väga lähedal. Niisiis üks laupäev, kui midagi targemat teha ei olnud, läksin sinna uudistama. Seal leidus palju tuttavat kraami alustades kommidest lõpetades konservidega. Loomulikult oli ka kohukesi, kuid need olid muidugi neli korda kallimad kui eestis, aga mis seal ikka, mõned ikka ostsin. Õnneks on seal Karumsi kohukesed, kuna need mu lemmikud ei ole, siis vast rohkem raha kohukeste alla ei kao :P

Muidu shoppamas olen ka päris palju käinud. Nii mõnus pärast tööpäeva poodidesse jalutama minna, eriti hea, kui midagi ilusat leiab.

St. Patricu päeval käisime mõne au pair'iga väljas. Kõik kannavad tol päeval midagi rohelist ja kohtab palju muud Iirimaaga seotut. Kuulus on siin tol päeval ka roheline õlu, mis on lihtsalt tavaline õlu segatud toiduvärviga. Tol õhtul kohtasin baaris täiesti juhuslikult noormeest, kes läheb suvel tööasjus Eestisse.

Uhke kostüümiga šokolaadijagaja :D

Paar nädalat tagasi jõudsin ka esimest korda siinsesse kinno. Filmiks valisime Divergent, mulle väga meeldis. Üldiselt kino nagu kino ikka vast, ei ole suur kinoinimene, niiet ei oska väga palju kommenteerida. Aga näiteks kõige väiksem karastusjook, mida osta sai, oli põhimõtteliselt liiter.

Üks päev käisin ühe saksa tüdrukuga tassikoogikeste kohvikus ja mängisime seal malet, väga usinad olime, aga kuidagi oli vaja see suhkur ära kulutada. Minu valikuks oli Nutella Icebox’i koogiviil ja ICB tassikook, liiga isuäratavad olid, ei jõudnud ilusat pilti teha.

Märtsis nägin paar korda ka lund. See on siin ebatavaline, näiteks selle aasta märtsis tuli maha rohkem lund kui eelnevatel aastatel terve talve jooksul kokku. See oli 20 aasta kõige külmem talv. Kui tavaliselt on neil talve jooksul 1-2 lumepäeva (ehk tööpäeva, kui kooli/tööle minema ei pea), siis sel talvel oli neid 12. Tavaliselt on see au pair'ide õudusunenägu, sest peab lastega terve päev otsa tegelema, kuid õnneks mina olen sellega harjunud. Kuid siiski lootsin, et saan tunduvalt soojemat talve nautida. Eks alati on tore nuriseda :)


Varsti aga juba aprilli tegemistest.