Tallinna lennujaam – Sheremetyevo (Moskva) – NYK (2. detsember)

Tallinna lennujaama tulid mind saatma mu vend (kuna tal on auto) ja Kaarel. Check-in’is pagas ära antud, aknaalused kohad broneeritud ja oligi aeg hüvasti jätta. Raske oli ja pisaraid aina voolas. Lõpuks kõik kontrollid läbitud ja siis lennukisse. See oli selline tavaline väiksemat sorti lennuk. Mis eriti hämmastav oli see, et ma nägin lennukist Peipsi järve, siis mõtlesin, et oo Jõgeva ju ka kuskil siin, aga ma eriti palju ei lootnud, et kodulinna ära tunneks. Kuid siiski, ma nägin Jõgevat ja isegi oma maakodu, see oli super.

Kui väga hästi vaadata, võib ära tunda Jõgeva ja ka minu maakodu.

Mosvasse jõudes olin ma vist ainuke sellelt lennult, kes ümber istus (ühes kohas tuli hargneda kaheks, aga ei minu ees ega taga kedagi ei olnud, kuid ma olin üsna kindel, et ma olen siiski õiges kohas). Üks turvakontroll taaskord, siis juba väravasse ja kohe lennukisse. See lennuk oli hoopis suurem, 8 istekohta reas (2-4-2), igal istmel oma ekraan, kust filme vaadata, muusikat kuulata või mänge mängida. Õnneks ei olnud lennuk täis ja sain vabalt kahe istme peal laiutada. 10 ja pool tundi ei olnudki nii hull kui arvasin; lõunasöök ja õhtusöök (mõlemad 3-käigulised), 3 filmi, paar mängu ja natuke lugemist.

 

Alguses märkasin jälle Peipsi järve ja natuke Tallinnat. Huvitav oli see, et aeg põhimõtteliselt edasi ei liikunudki, 7 tundi järjest eha ehk justloojunud päikest :D Vahepeal märkasin pilvedest väljaulatuvaid mägesid. Eriti võimas oli aga see, kui lennuk New Yorgi kohale jõudis. Väljas oli juba pime ja näha oli hiigelsuur säravate kollaste tulede ala, ükski pilt seda vaadet edasi ei anna.

NYC - Kõik ei mahtunud pildile ära isegi, aga pilvelõhkujate kohal (pildi allservas) on näha väikest huvitavat pilve, pilvelõhjukate kõrval Central Park (see tume ala pildi allpool osas vasakul), kõik muu tume on vesi, mitte tühermaa :P

Lennukist maha saades jälle mõned turvakontrollid ja siis pagasit ootama. Aga mida ei tulnud oli minu armas kohver. Mis seal ikka, täitsin taotluse ja edasi pidin vaid ootama. Nad ütlesid, et neil on 20 päeva aega, et mu kohver üles leida, mis seal ikka, pidin edasi liikuma. Mind oli ootamas paar inimest APiA programmist ja üks neist juhatas mind auto juurde, millega mind hotelli toimetati. Sain voodisse kell 10 õhtul kohaliku aja järgi, kuid minu jaoks oli juba 5 hommikul. 

Hotellituba, mida jagasin škotlase ja mehhikolasega