2 kuud ameerikamandril

Möödunud on kaks toredat kuud siin peres. Tagasi vaadates läksid need päris kiirelt, eks see ole alguse asi ka. Kuigi ainult esimene kuu oli pigem kõiksugu uute asjade avastamiseks, teisel kuul tundsin end palju mugavamalt, teades kuidas asjad siin käivad. 

Mis siis veel vahepeal toimunud on? Käisin kooriga esinemas. Jah, kaks proovi ja juba esinema :) Baltimore’is (EELK Baltimore Markuse Koguduses) toimus ilmumisaja jumalateenistus, eestlasest kirikuõpetaja oli Chicagost kohale tulnud. Kui kell lähenes jumalateenistuse algusajale, siis rahvast ei olnud samuti kuigi palju, alla kümne. Lauljaid oli samuti päris vähe, ent kuna igast häälerühmast oli keegi kohal, siis mingit probleemi polnud. Laulud kõlasid isegi päris hästi. Pärast oli armulaud, salatite, kringlite, kilupirukatega ja muu maitsvaga. (Vahepeal sain teada, et meie klaverisaatja kuulub Filiae Patriae ühendriikide koondisesse).

Sofia ja Mariliis käisid külas. Kaks fiiliat käisid New York'i avastamas ning planeerisid külastada ka Washingtoni. Olin lahkelt nõus neid oma jõu ja nõuga aitama, peaasjalikult siis pakkusin öömaja (meil oma kodus on juurdeehitus käimas ja maja oli üleni tolmune ja värvihaisune, seetõttu ööbisime pereema vanemate majas). Vanaisa pakkus välja, et ta võib mu sõpradele teha Washingtonis autotuuri. Niisiis hommikul läksime Union Stationile Sofiale ja Mariliisile vastu. Tuuri jooksul saime teada iga suurema maja funktsiooni ja loomulikult olid väiksed pildistamispeatused suuremate vaatamisväärsuste juures. Kuigi ma olin natuke tõbine, siis aeti mindki autost välja, kui mõnda huvitavat kohta ei olnud külastanud (näiteks kästi meil vaatama minna ühte väga uhket hotelli, justkui sooviks me seal ööbida). Peale autotuuri jätsime Sofia ja Mariliisi muuseume avastama, mina läksin tagasi oma töökohustusi täitma. Tööpäeva lõpus aga metroo peale ja tagasi linna. Koos jalutasime Georgetown'i ja õhtustasime meile soovitatud kohas The Tombs. Burgerid ja võileivad kõhus vaatasime veel selles linnaosas ringi. Lõpuks maandusime ühes ägedas 50ndate stiilis kohvikus Johhny Rockets, kus tellisime jäätisekokteili ja õunapirukad. Lõpuks kutsusime mu vanaisa järgi, ent kuna ta oli koeraga jalutamas ja kohe ei saanud tulla, siis pakkus, et ta tasub meile joogid kohvikus Milano. See on koht, kus käivad diplomaadid ja muud tähtsad ninad, kus üks õhtusöök kahele on üle saja dollari. Me olime liiga arad ja nö koridorist kaugemale ei jõudnud. Oli väga mõnus päev, sai uusi teadmisi DCst ja lõbusalt eestastega aega veedetud. Aitäh Sofia ja Mariliis :)

Washingtoni Eesti Seltsi aastakoosolek. Läksin koos Johannaga kuulama, et mida nad ka teevad seal. Selts korraldab kuskil 15 üritust aastas, traditsioonilised üritused ja mõned ekspromt. Ts eestlastega. ulemas on Arvo Pärdi kontsert, mis üks EWS’i suurprojekte. Jälle lisavõimalusi oma aja sisustamiseks koos eestlastega.

Hiina uue aasta paraad. Hiinas algas uus aasta ja selle puhul korraldatakse alati paraad, kuna ma ennem ühtegi Hiina paraadi ennem näinud ei olnud, siis läksin kaema. Muidu paraad oli päris vahva, aga ootasin midagi natuke suurejoonelisemat. Kuid siiski nägin palju draakone, jagati ka igast nänni ja õnneküpsiseid.

Super Bowl. Pärast Hiina paraadi läksin Johanna poole, kus vaatasime Super Bowl’i. See on ameerika jalgpalli finaalmäng. Igati tähtis sündmus, pigem selline sõprade kokkusaamine ja palju snäkke teleka ees. Meid oli kokku 7, enamasti au pairid ehk mingid suurejoonelisemat kaasaelamist ei olnud. Mäng oli üpris igav, kuna üks meeskond oli tunduvalt parem ja tegi pika puuga ära, aga õhtu oli lõbus.