Poolaeg

Pool aastat juba siin oldud. Ei saa aru, kuhu see aeg kadunud on. Kuid ma olen õnnelik. Töö on küll kohati rutiinne ja poiss on vahel ikka jube tüütu, aga ta oskab ka eriti armas olla ja üldiselt on ta väga rahumeelne. Aga siin toimub tihti erinevaid üritusi või saan sõpradega kokku või käin lihtsalt shoppamas (liigagi tihti).

Kahe nädala pärast saan aga kogu rutiinist kaheks kuuks välja. Märksõnad: Niagara Falls, emps külas, Wisconsin, California ja Las Vegas, Kanada. Uuuuuuhhh, ootan juba  -  väga!

Ma enamasti postitan siia kaks korda kuus, üks kord kuu keskel ja teine kuu lõpus. Nii mul hea meelde jätta, et peaks nüüd midagi jälle kirja panema. Aga ma tegin lõpuks feisbooki USA albumi, niiet sealt saab mu tegemistest kiiremini aimu :)

Üks pühapäev käisin pere ja Johannaga pesapalli mängu vaatamas. Staadion oli hiigelsuur ja rahvast oli hordides. Olen nüüd mängu reeglitega enam-vähem kursis ka. See, mis me koolis kekatunnis tegime oli köki-möki. Sõime maapähkleid (maapähkli paksud koored oli täiesti sobilik oma jalgade juurde maha visata) ja cracker jack’i (popkorn karamelli ja maapäklitega), need kaks on väga populaarsed pesapallimängul. Väga huvitavad olid mängu meelelahutuslikud vahepalad: shuffle (pidid jälgima suurelt ekraanilt, millise topsi all on pesapall), kiss cam (kaamera näitas paarikest ja nood suudlesid), president run (hiiglasliku peaga presidentide maskotid jooksid võidu), cap wave (kõik pidid oma nokamütse lehvitama), vb veel midagi. Lahe kogemus.

Otseülekanne

Fännid poosetamas

Praht

Üks hommik käisime ema ja poisiga lastearsti juures, kuna poisil oli imelik lööve tekkinud. Midagi hullu õnneks ei olnud, üks viiruslik haigus lihtsalt.

23ndal mail käisime ema vanemate pool (siit 10 minutit autoga), kuna basseinil võeti kate maha ehk no basseiniavamispidu. Ujusime ja mängisime ja sõime, mõnusalt soe vesi oli. Järgmine päev läksime jälle sinna, et mu hostema venna sünnipäeva tähistada, sai jälle head-paremat süüa, Saboteuri mängida ja pärast katsetasime kingituseks saadud Wii'd (Super Mario on ülilahe). 

Run or Dye ehk värvijooks. See kujutab endast 5 km pikkust rada, millele on paigutatud 5 eri värvi jaama ehk kohad, kus sinu pihta teatud värvi visati (roosa, sinine, roheline, kollane, oranž, lisaks oli võistlejatel ka lilla). Iga osaleja sai omale valge T-särgi, ühe värvipakikese ja natuke muud nänni. Kuskil iga 5 minuti tagant lasti järgmine grupp rajale ning juba enne starti saime ilusalt värviseks. Ma käisin kahe brasiillasega sel üritusel, kogu raja me lihtsalt kõndisime, kellelgi ei olnud viitsimist joosta (kuskil pooled osalejad viitsisid joosta).

Väike selfie enne starti

Start ja esimene värvipunkt

Värviloopijad...

Mu kaunis jalg pärast jooksu

Metroo oli täis värvilisi valgesärklasi

Arvo Pärdi kontsert. President Ilves oli ka kaasaga kohal, tore oli neid näha. Aga kontsert oli võimas. Mängiti 4 lugu, kuskil poolteist tundi oli kokku. Aplaus oli meeletu. 

Kennedy Center

Enne kontserti ilmus artikkel ka Washington Post'is