teisipäev, 14. oktoober 2014

Kanada (28.juuli-17.august)

Pärast Kalifornia reisi maandusin Montreali. Kanadas on mu hostema vanemate maja, kuhu iga suvi lõõgastuma minnakse. Vanavanemad ise tavaliselt pea paar kuud seal, minu hostema ja tema vennad peredega nädal kuni kolm. Maja ise on päris suur (6 magamistuba), vana aja hõnguline ja asub järve kaldal.

28nda juuli keskpäevaks jõudsin siis pärast pikka lennureisi Montreali lennujaama. Kuna hostema lend saabus alles õhtul 8 paiku, olin juba enne Mariga kokku leppinud, et sööks koos lõunat ja teeks aega parajaks (Mari on mu sugulane, kes juba pikemat aega Monrealis pesitseb). Sõitsin ühistranspordiga lennujaamast kesklinna ja sain Mariga kokku. Ta tutvustas mulle Tim Hortons'it, mis on Kanada oma kiirtoidurestoran (võikud, head sõõrikud ja kohvi). Kõht täis, pidi Mari tagasi tööle minema ja mina asusin Montreali poode avastama. Montrealis on kuulus maa-alune linn, oma 32 km tunnelitega on see üks suurimaid maailmas. See ühendab paljusid hooneid ja sisaldab endas hulga poode. Mõned sisseostud tehtud, jalutasin natuke veel linnas ringi ja oligi aeg tagasi lennujaama minna. Sain hostisaga kokku, ootasime natuke aega ema ja poissi ning lõpuks asusime kõik koos järvemaja poole teele. Maja asub North Hatley’s, mis on paari tunni kaugusel Montrealist.
Järgmise päeva hilisel hommikul tööd alustades magasin tunni võrra sisse, kuna kell oli vale - liialt palju kellakeeramisi :D (Wisconsinis üks aeg, Kalifornias teine ja Kanadas kolmas). Seal elades oli aga hea lihtne poisiga tegeleda; kõik uus ümberringi jälle, palju põnevaid mänguasju, sai iga kell ujuma minna, lisaks sai käia 'klubis'. Klubi on koht/asutus/organisatsioon (ei tea, mis ta täpselt on), kuhu seal kandis elavad inimesed saavad kokku tulla, klubil on oma territoorium järve ääres ja omad ruumid/majad (suur saal ja köök, riietusruumid, paar hoiuruumi; kontor, paar ruumi lihtsalt istumiseks ja kohvi nautimiseks), mänguväljak lastele, paadid-kajakid-kanuud, 4 tenniseväljakut ja kogukond, kes omavahel kõik tuttavad on (ei oska täpselt öelda, kui palju seal liikmeid, aga täiskasvanuid kuskil 100 kanti pakuks).

Lisaks sellele, et poissi oli lihtne hoida, oli muu elu seal ka mul päris tore. Vabal ajal sain minna kajakitama-paddleboard'ima-ujuma-päevitama, niisama verandal leboskleda ja filme vaadata, mängida koeraga (tunnen loomadest siin palju puudust, õnneks vanavanematel (ja ema vennal) on koer), jalutada selles ilusas vaikses linnakeses (väiksed butiigid, kohvikud, armsad majad ja lihtsalt kaunis järvekallas) ning muidugi rohke kaartide ja lauamängude mängimine. Aeg-ajalt käis ka igasugu sugulasi-tuttavaid läbi, kellega oli alati tore vestelda, olin nagu pereliige, aga samas ikkagi keegi kaugelt põnevast riigist.
Paddleboard'imas
Kajakiga sõitmas
Kajakis; kuskil seal on järvemaja
Käisin järve ääres/linnakeses jalutamas ja märkasin, et selles paviljonis oli parasjagu käsil tangokursus

Montreal (14.-16.august)
Tahtsin Montreali veel uudistada ning samuti Mari bändi esinemist näha, niiet võtsin ette väikse reisi. Pea kaks tundi bussisõitu ja olingi Montrealis. Jalutasin kõigepealt ööbimispaika. Otsisin endale ulualuse couchsurfingu kaudu. Tegu oli üle 30nese noormehega, peaasjalikult muusik, majas oli veel 2 toakaaslast (keda ma kogu kahe päeva jooksul ei kohanudki lõpuks, sest koju tulin hilja ja hommikul magasin), hostil oli üks sõbranna prantsusmaalt külas. Läksime toidupoodi, et söögikraami osta ja kokkasime, nemad sõid hommikust mina lõunat. Pakkusin oma host'ile, et võiks minna SixFlags’i, parasjagu oli ka kuupäev, kus sai sõbra tasuta kaasa võtta; algul ta ütles küll, et ta liiga vana juba selleks, aga siiski ameerika mäed talle meeldivad ja tasuta sissepääsule ka ära ei ütleks... Jõudsime metrooga ilusti kohale ja siis saime teada, et tasuta sõbra asja neil ei ole, ilmselt on igal pargil oma kuupäevad. Ega ta maksma ka ei hakanud ja läks telgitaguseid uurima. Mina läksin sisse, tegin esimese sõidu ja ootasin teise järjekorras kui ta saatis sõnumi, et ta sees (jalutas lihtsalt kuskilt tagaväravast sisse, mis töötajatele mõeldud; eks pidi ikka ennast varjama mõnda aega kuskil, mõnusa matka maha pidama ja ussikesi pärast oma riietelt maha pühkima, aga sisse ta sai).
Teel metroojaamast SixFlags'i jäi tee peale üks biosfäär (Biosphere Environmental Museum)
Õhtul jalutasin host'i ja ta sõbrannaga linna poole, kõik suundusid eri kohtadesse. Mina läksin Mari bände vaatama. Mari enda bänd teeb jazzi, teine on funkbänd, kus Mari klahve mängib (wiki: funk - afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm). Väga head bändid ja super muusika, mõnus vaheldus sellele, mida tavaliselt kuulan. Nüüd on mõned Mari lood mul ka playlistis.
Mari bänd Jazzotopes
Funk bänd Voodoo
Lõpuks baarist lahkudes läksin mina ühe Mari sõbraga, kes lubas mulle linna näidata. Sõitsime ringi öises Montrealis, sõitsime ka üles mäkke, nägime rikkurite maju ja väga ilusaid vaateid linnale, ühte vaadet otsides eksisime metsas ära veits, aga väga mõnus oli kottpimedas jalutada. Pesukarud jooksid ringi seal igal pool ja lootsid süüa saada meie käest.

Järgmine päev pidi host paar asja linna peal laiali jagama ja pakkus, et võin kaasa minna ja ta saab mulle samal ajal linna näidata. Käisime sadamaalal jalutamas, selline turistikas aga väga ilus oli. Nägin veel igast hooneid ja parke. Mingi hetk käisime dumplinguid ehk pmst pelmeene söömas. 
Sadamaala
Dumplingud - väga huvitav puidust alus oli serveerimiseks, seal sees oli kuum vesi tänu millele ka toit soe püsis

Õhtul sain kokku Mariga ja ta sõbraga. Läksime Korea restosse, eelroaks sõime omletti ja kimchi't, pearooks tellisin bulgog veiseliha klaasnuudlitega supi, pärast jõime riisiteed. Korea söök mulle väga maitses, muidugi valisin maheda roa, üldiselt ikka üsna vürtsine. Kõht täis läksime kuuba bändi kuulama, pärast seda Mari sõbraga järgmisesse baari, tantsisime seal ja siis sõidutas ta mu koju.
Kuuba bänd; (see koht oli väheke baari moodi mugavdatud korter)

Järgmine hommik tänasin oma host’i ja andsin talle suure šokolaadi. Sain kokku Mariga ja sõime koos brunch'i. Siis juba varsti oligi aeg Mariga hüvasti jätta. Metrooga bussijaama, bussiga Magog’i, pereisaga järvemajja ja kui poiss ärkas asusin tööle.
Montreali siluett
Kanada oli täitsa nagu eesti - vähe jahedam kliima, palju põlde ning metsa ja siis - mägi

17. august sõit North Hatley’st tagasi koju Alexandriasse. Baltimore lennujaamast võtsime ema ja poisi peale. Kuskil 12 tundi kõik kokku.

Vahva uus Kanada raha


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar