Pärast
Kalifornia reisi maandusin Montreali. Kanadas on mu hostema vanemate maja, kuhu
iga suvi lõõgastuma minnakse. Vanavanemad ise tavaliselt pea paar kuud seal,
minu hostema ja tema vennad peredega nädal kuni kolm. Maja ise on päris suur (6
magamistuba), vana aja hõnguline ja asub järve kaldal.
28nda juuli
keskpäevaks jõudsin siis pärast pikka lennureisi Montreali lennujaama. Kuna
hostema lend saabus alles õhtul 8 paiku, olin juba enne Mariga kokku leppinud,
et sööks koos lõunat ja teeks aega parajaks
(Mari on mu sugulane, kes juba
pikemat aega Monrealis pesitseb). Sõitsin ühistranspordiga lennujaamast
kesklinna ja sain Mariga kokku. Ta tutvustas mulle
Tim Hortons'it, mis on Kanada
oma kiirtoidurestoran (võikud, head sõõrikud ja kohvi). Kõht täis, pidi Mari
tagasi tööle minema ja mina asusin Montreali poode avastama. Montrealis on
kuulus maa-alune linn, oma 32 km tunnelitega on see üks suurimaid maailmas. See
ühendab paljusid hooneid ja sisaldab endas hulga poode. Mõned sisseostud
tehtud, jalutasin natuke veel linnas ringi ja oligi aeg tagasi lennujaama
minna. Sain hostisaga kokku, ootasime natuke aega ema ja poissi ning lõpuks
asusime kõik koos järvemaja poole teele. Maja asub North Hatley’s, mis on paari
tunni kaugusel Montrealist.
Järgmise päeva
hilisel hommikul tööd alustades magasin tunni võrra sisse, kuna kell oli vale - liialt palju
kellakeeramisi :D (Wisconsinis üks aeg, Kalifornias teine ja Kanadas
kolmas). Seal elades oli aga hea lihtne poisiga tegeleda; kõik uus ümberringi
jälle, palju põnevaid mänguasju, sai iga kell ujuma minna, lisaks sai käia
'klubis'. Klubi on koht/asutus/organisatsioon (ei tea, mis ta täpselt on), kuhu seal kandis elavad inimesed saavad kokku tulla, klubil on oma territoorium järve ääres ja omad
ruumid/majad (suur saal ja köök, riietusruumid, paar hoiuruumi; kontor, paar
ruumi lihtsalt istumiseks ja kohvi nautimiseks), mänguväljak
lastele, paadid-kajakid-kanuud, 4 tenniseväljakut ja kogukond, kes
omavahel kõik tuttavad on (ei oska täpselt öelda, kui palju seal liikmeid, aga
täiskasvanuid kuskil 100 kanti pakuks).

Lisaks sellele,
et poissi oli lihtne hoida, oli muu elu seal ka mul päris tore. Vabal ajal sain
minna kajakitama-paddleboard'ima-ujuma-päevitama, niisama verandal leboskleda
ja filme vaadata, mängida koeraga (tunnen loomadest siin palju puudust, õnneks vanavanematel (ja ema vennal) on
koer), jalutada selles ilusas vaikses linnakeses (väiksed butiigid,
kohvikud, armsad majad ja lihtsalt kaunis järvekallas) ning muidugi rohke kaartide ja lauamängude mängimine. Aeg-ajalt käis ka igasugu
sugulasi-tuttavaid läbi, kellega oli alati tore vestelda, olin nagu pereliige,
aga samas ikkagi keegi kaugelt põnevast riigist.
 |
Paddleboard'imas |
 |
Kajakiga sõitmas |
 |
Kajakis; kuskil seal on järvemaja |
 |
Käisin järve ääres/linnakeses jalutamas ja märkasin, et selles paviljonis oli parasjagu käsil tangokursus |
Montreal (14.-16.august)
Tahtsin
Montreali veel uudistada ning samuti Mari bändi esinemist näha, niiet võtsin
ette väikse reisi. Pea kaks tundi bussisõitu ja olingi Montrealis. Jalutasin
kõigepealt ööbimispaika. Otsisin endale ulualuse couchsurfingu kaudu. Tegu oli
üle 30nese noormehega, peaasjalikult muusik, majas oli veel 2 toakaaslast (keda
ma kogu kahe päeva jooksul ei kohanudki lõpuks, sest koju tulin hilja ja
hommikul magasin), hostil oli üks sõbranna prantsusmaalt külas. Läksime
toidupoodi, et söögikraami osta ja kokkasime, nemad sõid hommikust mina lõunat. Pakkusin oma
host'ile, et võiks minna SixFlags’i, parasjagu oli ka kuupäev, kus sai sõbra
tasuta kaasa võtta; algul ta ütles küll, et ta liiga vana juba selleks, aga
siiski ameerika mäed talle meeldivad ja tasuta sissepääsule ka ära ei
ütleks... Jõudsime metrooga ilusti kohale ja siis saime teada, et tasuta sõbra
asja neil ei ole, ilmselt on igal pargil oma kuupäevad. Ega ta maksma ka ei
hakanud ja läks telgitaguseid uurima. Mina läksin sisse, tegin esimese sõidu ja
ootasin teise järjekorras kui ta saatis sõnumi, et ta sees (jalutas lihtsalt
kuskilt tagaväravast sisse, mis töötajatele mõeldud; eks pidi ikka ennast varjama mõnda aega kuskil, mõnusa matka
maha pidama ja ussikesi pärast oma riietelt maha pühkima, aga sisse ta sai).
 |
Teel metroojaamast SixFlags'i jäi tee peale üks biosfäär (Biosphere Environmental Museum) |
Õhtul
jalutasin host'i ja ta sõbrannaga linna poole, kõik suundusid eri kohtadesse. Mina
läksin Mari bände vaatama. Mari enda bänd teeb jazzi, teine on funkbänd, kus Mari
klahve mängib (wiki: funk - afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm). Väga head bändid ja super muusika, mõnus vaheldus sellele, mida
tavaliselt kuulan. Nüüd on mõned Mari lood mul ka playlistis.
 |
Mari bänd Jazzotopes |
 |
Funk bänd Voodoo |
Lõpuks
baarist lahkudes läksin mina ühe Mari sõbraga, kes lubas mulle linna näidata.
Sõitsime ringi öises Montrealis, sõitsime ka üles mäkke, nägime rikkurite maju
ja väga ilusaid vaateid linnale, ühte vaadet otsides eksisime metsas ära veits,
aga väga mõnus oli kottpimedas jalutada. Pesukarud jooksid ringi seal igal pool ja lootsid süüa saada meie käest.
Järgmine päev pidi host paar asja linna peal laiali jagama ja pakkus, et võin kaasa minna ja
ta saab mulle samal ajal linna näidata. Käisime sadamaalal jalutamas, selline
turistikas aga väga ilus oli. Nägin veel igast hooneid ja parke. Mingi hetk
käisime dumplinguid ehk pmst pelmeene söömas.
 |
Sadamaala |
 |
Dumplingud - väga huvitav puidust alus oli serveerimiseks, seal sees oli kuum vesi tänu millele ka toit soe püsis |
Õhtul sain kokku Mariga ja ta sõbraga. Läksime Korea restosse, eelroaks sõime omletti ja kimchi't, pearooks tellisin
bulgog veiseliha klaasnuudlitega supi, pärast jõime riisiteed. Korea söök mulle
väga maitses, muidugi valisin maheda roa, üldiselt ikka üsna vürtsine. Kõht täis läksime kuuba
bändi kuulama, pärast seda Mari sõbraga järgmisesse baari, tantsisime seal ja
siis sõidutas ta mu koju.
 |
Kuuba bänd; (see koht oli väheke baari moodi mugavdatud korter) |
Järgmine
hommik tänasin oma host’i ja andsin talle suure šokolaadi. Sain kokku
Mariga ja sõime koos brunch'i. Siis juba varsti oligi aeg Mariga hüvasti jätta.
Metrooga bussijaama, bussiga Magog’i, pereisaga järvemajja ja kui poiss ärkas
asusin tööle.
 |
Montreali siluett |
 |
Kanada oli täitsa nagu eesti - vähe jahedam kliima, palju põlde ning metsa ja siis - mägi |
17.
august sõit North
Hatley’st tagasi koju Alexandriasse. Baltimore lennujaamast võtsime ema ja poisi
peale. Kuskil 12 tundi kõik kokku.
 |
Vahva uus Kanada raha |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar