Boston (24. - 25. oktoober)

Neljapäeva õhtul alustasin teed Bostonisse (megabus'iga). Öö otsa sõitu ehk 10 ja pool tundi. Peaaegu oleks saanud tagaistmel laiutada, aga vahepeal tuli mingi paarike peale. Päris ebamugav oli magada. Buss jõudis pea tund aega varem bussijaama, polnud just hea uudis, sest bussis oli vähemalt hea soe ja pehmed istmed ja kell oli pool viis öösel. Egas midagi, viskasin end bussijaama kõvadele pinkidele pikali ja üritasin veel magada, tunnike sai nii lebotatud ning siis aeti turva poolt üles. Bussijaama tualetis väike näo-hammaste pesu, riiete vahetus ja siis otsisin kohviku, kus valgemat aega oodata. 

Päikest oli aga palju loota, hoopis vihma hakkas tibutama. Aga egas midagi, kuskil 8st hakkasin jalutama. Kõigepealt Boston Common ja Public Park (mõlemad pargid), viimases olid kuulsad pardid (Make Way for Ducklings). Edasi liikusin rahvaraamatukokku, siis mööda Charles jõge Beacon Hill’i (lihtsalt üks naabruskond vist). Pärast lõunapausi nägin City Hall, Faneuil Hall, Quincy’s Market (kaks viimast on sellised turu moodi hooned, kus müüakse suveniire, riideid, ehteid, lisaks palju söögiputkasid) ja jalutasin sadamasillal. Siis otsisin üles Mike’s pastry, pidid olema hästi head cannelonid seal. Enne Quincy Marketilt juba ühe pisikese ostsin, see Mike’i oma väga eriline küll ei tundunud. Aga väga hea asi on, kohupiimane.

Make Way for Ducklings

Public Library

Faneuil Hall

Mike's Pastry. Ülemisel riiulil need cannelonid. Seda vitriini oli oma 10 meetrit, katsu siis sealt üks maiuspala välja valida.

Kirjutasin facebook’is Eesti au pairide listi, et kas keegi on Bostoni lähedal ja tahaks kokku saada. Maarja (keskkooli paralleelikas) vastas, et ta see nädal just jõuab jälle tagasi Bostonisse. Saimegi siis õhtul kokku ja läksime ta sõbra sünnipäeva tähistama üsna fäänsisse baar-restorani. Pärast käisime korra baaris ja siis taheti minna klubisse, aga kuna mul olid tossud ja kott (kingad olid küll kotis olemas, aga kotti ei oleks ikka sisse lastud), siis läksime Maarja ja ta sõbrantsiga koju ära. 

Hommikul magasime mõnusalt pikalt. Käisime brunch’i söömas mehhiko restos (väga hea quesedilla oli). Siis liikusime bussi peale ja Harvardisse. Ei arvanud, et Harvard on täitsa oma linnaosa, arvasin et lihtsalt ülikooli linnak. Jalutasime seal ringi, vaatasime armsaid väikseid poekesi ja siis jalutasime linnakus ringi. Üpris igavad telliskivist majad.

Harvardi linnak

Memorial Hall of Harvard university

Pärast Harvardi jalutuskäiku Maarja sõber läks koju ja me Maarjaga läksime sadamaalale kõndima, tahtsime näha vaadet linnale, nägime ka. Jalutasime ja tegime pilte ja lobisesime. Siis läksime metroosse, Maarja sõitis koju ja mina läksin veel Charles’i jõe äärde jalutama, kuna buss väljus alles hilja õhtul, oli vaja aega parajaks teha. Päike loojus ja väga ilus vaade oli, muudkui klõpsisin pilte. Siis aga jälle metroosse ja otsisin restot, kus õhtust süüa, aga igal pool olid megapikad järjekorrad. Kõndisin siis veel ringi ja nägin Hard Rock Cafe'd ja mõtlesin, et miks ka mitte see ära proovida. Võtsin burgeri, maitseelamuselt midagi erilist ei olnud. Õhkkond oli aga lahe, päris palju oli seal noori oma sünnipäeva tähistamas, kuna sünnipäevalapsele toodi jäätis vm ja lauldi sünnipäevalaulu. Pärast õhtusööki oligi juba aeg teele asuda - taas metroosse, bussijaama ja bussi peale ja koju.

Päikeseloojang Charles'i jõe ääres

Väiksed margariitad Hard Rock Cafe's

Ilmateade

Esimesed miinuskraadid, aga varsti jälle soe tagasi...

Millal ma siis lõpuks koju tulen?

Kuupäev ja lend on kinnitatud

Orlando-Miami-Helsingi-Tallinn

17. detsembri lõunaks olen Tallinna lennujaamas 

ehk täpselt 5 nädalat veel siinpool ookeani

Muud reisiplaanid enne kojutulekut: tänupühad perega Wisconsinis, Kaarliga DC-Philadelphia-NY ning siis minu puhkusereis Puerto Rico ja Orlando :) 

5. detsember on viimane tööpäev, vaid 2 tavapärast töönädalat - ei jõua ära oodatagi

Chicago

19nda septembri õhtul lendasin Chicagosse. Chicagosse oli hea minna, kuna teadsin, et ööbimispaik ja giidki on olemas, Deivi juba ammu kutsus külla. 

Hommikul alustasime rattasõitu kesklinna, kuskil tunni aja sõit. Tegime vahepeal paar peatust, kõndisime kiirelt läbi õunafestivalilt, vaatasime paari põhitänavat, sõitsime mööda rannaäärset kergliiklusteed ja tegime siin-seal pilte.

Siis läksime tasuta kõndimistuurile (2 tundi ja ~2km, pärast on viisakas tip’ida muidugi): meile räägiti Chicago ajaloost, kuidas Chicago on suhteliselt uus linn, kuna 19ndal sajandil põles kogu linn maatasa; the L – elevated trains, kui linn põles maatasa, siis oli vaja kiiresti linn toimima saada ja kuna liiklus pidi jätkuma tänavatel, siis tõsteti rongirööpad level kõrgemale; räägiti lähemalt natuke Macy’s kaubamaja ajaloost (sealne pood on üks suurimaid); Marquette Building; Chicago kultuurikeskus (palju mosaiike (Tiffani), Crown Fountain, tuur lõppes kõikse kuulsama Chicago vaatamisväärsusega Cloud Gate aka The Bean. Tee peale jäi veel igasugu objekte...

Mööda ranna äärt liikudes tuli aeg-ajalt ikka pildistamiseks peatuda

Deiviga

Meie tuuri giid näitamas Chicago lippu

"Kõrgendatud rong"

Kultuuri keskus

Crown Fountain

"The Bean"

Kuulsad lõvid kunstimuuseumi ees

Maa-aluste tunnelite süsteem

Picasso kunstiteos

Pärast tuuri tahtsime ühte torni minna, aga kuna seal oli nii pikk järjekord, siis lükkasime selle järgmisesse päeva. Võtsime suuna kodu poole. Õhtul käisime Music Box’is, see on vana kino, mis näitab independent filme (ehk siis filmid, mis ei ole toodetud suurte filmistuudiote poolt). Kino oli väga lahe seest, oleks nagu sattunud ühte uhkesse kinno ajas tagasi, nt punased sametkardinad ja sambad. Enne filmi algust oli isegi klaverimängija meelt lahutamas.

Uue ja vana arhitektuuri segu teeb Chicagost väga ilusa linna

Music Box (kino)

Järgmine päev läksime autoga downtown’i ja lootsime saada tasuta sümfoonikontserdile, aga tuli välja, et sellele on siiski piletid (ja mitte odavad). Nii me siis lihtsalt jalutasime Millenium pargis ringi ja edasi suundusime torni poole. Läksime John Hancock Center’i 95nda korruse restorani (The Signature Room of the 95th Floor), et seal Chicago vaadet imetleda. Võtsime koogid-kohvi ja tegime akna ääres pilte, ega keegi vist lihtsalt toidu/joogi pärast sinna nagunii ei lähe. Pärast seda Deivi viis mind veel ühte linnavaadet vaatama. Siis koju ja otsisime jälle õhtuks tegevust. Läksime mingile Taco festivalile; esines bänd, kes tegi igast vanade lugude cover’eid. Päris hea bänd oli, kihvt lavašhou, nii me siis seal vaikselt õõtsusime tunnike.

Käisime ühes hotellis vaadet imetlemas

Millenium Park

Cloud Gate  -  Uba

Poosetame

John Hancoc Center

Järgmine hommik alustasime eriti varakult ja läksin Deiviga koos trenni, pärast zumbatamist ka mõnus saun (riietega! - ameeriklased siiski ju). Siis ühte kohvikusse brunch’ile, sõin imehead lõhe-peekoni-avokaado võileiba (umnjommm, nii hea oli), lisaks koogitükike ja kohvi. Kõht täis käisime korra kodust läbi ja laadisime rattad auto taha. Sõitsime kuskil 15 minutit kohta, kus algas jalgratta tee, mis kuskil pärast tunniajast sõitu viib välja botaanikaaeda. Kergliiklustee läbi metsa, kõrval üsna paralleelselt ka lihtsalt sissetambitud tee (jalutamiseks, hobustele). Alustasime viimaselt, mingi hetk Deivi märkas, et tal kumm üpris töss. Kõndisime siis kuni esimese asulani, üritasime möödujatelt ratturitelt pumpa küsida, aga kellelgi ei olnud või ei sobinud otsik. Lõpuks mina siis läksin oma rattaga bensukat otsima, kui olin bensuka leidnud, siis Deivi oli juba kellegi koduõues ja saimegi sealt abi. Kõhklesime korraks, kas minna ikka botaanikaaega selle tühjeneva kummiga. Aga jõudsime ilusti botaanikaaiani välja, kumm oli küll selleks ajaks veits tühjem, aga sai hakkama.

Jalutasime siis botaanikaaias ringi. Väga ilus ja suur botaanikaaed. Leidsime ka õunapuu ja korjasime õunapuu alt paar õuna, nii head koduse maitsega olid. Paari tunni pärast rataste juurde tagasi jõudes oli muidugi kumm tühi. Hakkasime siis lihtsalt kodu poole jalutama. Tee peal paar lahket ratturit jäid seisma ja saimegi abi. Kumm täis pumbatud sai tunduvalt kiiremini jälle edasi liikuda. Lõpuks mingi hetk oli kumm sõitmiseks liiga tühi ja pidime kuskil 15 minutit jalutama autoni. Aga väga mõnus päev oli, palju trenni ja palju looduses viibimist.

Kapsaaed

Pirnipuu!

Koju jõudes kiire pesu ja õhtusöök, siis oligi juba aeg lennujaama minna ning Deivi ja Chicagoga hüvasti jätta.

Näppisin lennukis enda ees olevat ekraani ja leidsin Eesti - Peipusjärv :D