Kati tegemised Ameerikas: Boston (24.

Neljapäeva õhtul alustasin teed Bostonisse (megabus'iga). Öö otsa sõitu ehk 10 ja pool tundi. Peaaegu oleks saanud tagaistmel laiutada, aga vahepeal tuli mingi paarike peale. Päris ebamugav oli magada. Buss jõudis pea tund aega varem bussijaama, polnud just hea uudis, sest bussis oli vähemalt hea soe ja pehmed istmed ja kell oli pool viis öösel. Egas midagi, viskasin end bussijaama kõvadele pinkidele pikali ja üritasin veel magada, tunnike sai nii lebotatud ning siis aeti turva poolt üles. Bussijaama tualetis väike näo-hammaste pesu, riiete vahetus ja siis otsisin kohviku, kus valgemat aega oodata.

Päikest oli aga palju loota, hoopis vihma hakkas tibutama. Aga egas midagi, kuskil 8st hakkasin jalutama. Kõigepealt Boston Common ja Public Park (mõlemad pargid), viimases olid kuulsad pardid (Make Way for Ducklings). Edasi liikusin rahvaraamatukokku, siis mööda Charles jõge Beacon Hill’i (lihtsalt üks naabruskond vist). Pärast lõunapausi nägin City Hall, Faneuil Hall, Quincy’s Market (kaks viimast on sellised turu moodi hooned, kus müüakse suveniire, riideid, ehteid, lisaks palju söögiputkasid) ja jalutasin sadamasillal. Siis otsisin üles Mike’s pastry, pidid olema hästi head cannelonid seal. Enne Quincy Marketilt juba ühe pisikese ostsin, see Mike’i oma väga eriline küll ei tundunud. Aga väga hea asi on, kohupiimane.

Make Way for Ducklings

Public Library

Faneuil Hall

Mike's Pastry. Ülemisel riiulil need cannelonid. Seda vitriini oli oma 10 meetrit, katsu siis sealt üks maiuspala välja valida.

Kirjutasin facebook’is Eesti au pairide listi, et kas keegi on Bostoni lähedal ja tahaks kokku saada. Maarja (keskkooli paralleelikas) vastas, et ta see nädal just jõuab jälle tagasi Bostonisse. Saimegi siis õhtul kokku ja läksime ta sõbra sünnipäeva tähistama üsna fäänsisse baar-restorani. Pärast käisime korra baaris ja siis taheti minna klubisse, aga kuna mul olid tossud ja kott (kingad olid küll kotis olemas, aga kotti ei oleks ikka sisse lastud), siis läksime Maarja ja ta sõbrantsiga koju ära.

Hommikul magasime mõnusalt pikalt. Käisime brunch’i söömas mehhiko restos (väga hea quesedilla oli). Siis liikusime bussi peale ja Harvardisse. Ei arvanud, et Harvard on täitsa oma linnaosa, arvasin et lihtsalt ülikooli linnak. Jalutasime seal ringi, vaatasime armsaid väikseid poekesi ja siis jalutasime linnakus ringi. Üpris igavad telliskivist majad.

Harvardi linnak

Memorial Hall of Harvard university

Pärast Harvardi jalutuskäiku Maarja sõber läks koju ja me Maarjaga läksime sadamaalale kõndima, tahtsime näha vaadet linnale, nägime ka. Jalutasime ja tegime pilte ja lobisesime. Siis läksime metroosse, Maarja sõitis koju ja mina läksin veel Charles’i jõe äärde jalutama, kuna buss väljus alles hilja õhtul, oli vaja aega parajaks teha. Päike loojus ja väga ilus vaade oli, muudkui klõpsisin pilte. Siis aga jälle metroosse ja otsisin restot, kus õhtust süüa, aga igal pool olid megapikad järjekorrad. Kõndisin siis veel ringi ja nägin Hard Rock Cafe'd ja mõtlesin, et miks ka mitte see ära proovida. Võtsin burgeri, maitseelamuselt midagi erilist ei olnud. Õhkkond oli aga lahe, päris palju oli seal noori oma sünnipäeva tähistamas, kuna sünnipäevalapsele toodi jäätis vm ja lauldi sünnipäevalaulu. Pärast õhtusööki oligi juba aeg teele asuda - taas metroosse, bussijaama ja bussi peale ja koju.