Kaarel / hüvastijätt perega / reisid

Lõppude lõpuks jõudsin ka oma viimaste blogipostitusteni. Aeg-ajalt midagi lisandus ja siis jäi asi jälle seisma. Vabandust, et see nii kaua aega võttis. Aga parem hilja kui mitte kunagi, eks!?

Niisiis....

2. detsembri õhtul saabus mulle külla Kaarel. Oh seda ootusärevust bussijaamas... Täpselt aasta oli möödas sellest, kui Tallinna lennujaamas hüvasti jätsime.

Järgmine päev (kolmapäev) hakkasime vaikselt turistitama. Kuna minul oli veel kolm viimast tööpäeva, siis kõigepealt käisime loomaaias, misjärel vaatasime ringi ka natuke DC's: the Mall ja Air&Space muuseum. Seejärel sai koju mindud ja tööaeg lõppes. Võtsime rattad ja kimasime tagasi DC'sse, minul oli viimane tantsutrenn oma toredate rahvatantsijatega. Pärast trenni, nagu ikka, pitsad-salatid-joogid.

Neljapäeva veetsime Alexandria vanalinnas, sõitsime trolley'ga, käisime sadamas ja jalutasime mööda põhitänavat, kus palju butiigikesi. Õhtul käisime terve pereega söömas Indoneesia restoranis. Lihavalik ja taimetoiduvalik. Sõime näppudega, omaette maitsekogemus. Kõhud täis läksime veel jäätisekohvikusse ja nautisime head jäätist.

Reedel, minu viimasel tööpäeval tutvustasin elu-olu uuele au pairile (kes oli saabunud eelmise päeva hilisõhtul). Sõime koos hommikust, ta tutvus/mängis poisiga, näitasin talle, kus kodus asjad paiknevad, seejärel tutvustasin talle ka vabaajakeskust ja raamatukogu ja mänguväljakuid. Kaarli saatsin selleks ajaks poodidesse shoppama. Õhtul, kui poiss juba magas, mängisime perega lauamängu.

Laupäeval sõitsime Baltimore'i, kus toimus (Saksa) jõululaat. Esinesime seal rahvatantsugrupiga, minu viimane esinemine, kurb oli tantsijatega hüvasti jätta (need vahvad trennid ja mõnusad pitsaõhtud - oli mida iga nädal oodata).

Kuna järgmine hommik olime juba lahkumas, siis tahtsin poisi õhtul ise magama panna. Nagu ikka lugesin unejuttu ja laulsin unelaulu, kuid pisaraid oli võimatu tagasi hoida.

Seejärel käisime veel kiirelt poes, kuna ma ei olnud suutnud siiamaani uut suurt kohvrit osta. Kohver olemas, sai lõpuks pakkimisega alustada (no tegelikult alustasin vaikselt juba varem). Ei osanud arvata, et nii kaua sellega minna võib, aga paar tundi sai ikka magada.

Pühapäev 7.detsember. Viimasedki asjad kotti ja sõitsime Union Station'ile. Pisarad kõigil silmis kallistasime ja jätsimegi hüvasti.

Alustasime oma reisi Philadelphiast. Viisime kodinad kõigepealt pereema venna (H) juurde, kes oli lahkelt nõus meid majutama. (H on minust 4-5 aastat vanem, elab koos sõpradega ridaelamutüüpi majas.) Asjad maha pandud läksime H ja ta neiu ja sõpradega kuulsat cheesesteak'i sööma (sai, liha, juust põhimõtteliselt), ülihea. Pärast söömingut turistitasime. Käisime Independence Hall'is ja vaatasime veel ringi, lõpuks läksime Magical Gardenisse (see on ühe mosaiigikunstniku muuseum). Tema mosaik on Philadelphias väga tuntud, kaunistades hulga majade seinu. Seejärel läksime koju. Elasime kaasa ameerika jalgpallile ja mängisime üht lauamängu.

Esmaspäeva hommik ja oligi juba aeg edasi liikuda, H sõidutas meid bussijaama, järgmiseks reisisihiks New York. NY's saime taaskord tuttava juures ööbida. Ehk kotid jälle ööbimispaika ja turistitamine alaku. Minul oli see kolmas kord NY's, kuid nägin palju uut. Sõitsime metrooga ja praamiga Staten Islandile, sai vabadussammast natuke lähemalt kaetud. Kõndisime kesklinna, vahepeale jäid World Trade Center (Maailma Kaubanduskeskus), Wall Street jpm. Lõpuks kõndisime üle Brooklyni silla, kuna õues oli juba pimedaks läinud, oli sealt väga ilus vaade öisele linnale. Soovituste järgi õhtusöök ühest pitsarestoranist, ei pidanud pettuma.

Teisipäeva turistikaid: Grand Central (jaamahoone), uhked vaateaknad, Macy's, Rockefeller Center'i jõulukuusk, Times Square.

Kolmapäeva hommikul pakkisime asjad kokku ja läksime veel viimast võtma. Sõime hommikust kuulsas IHOP'is (International House of Pancakes ehk pannkoogi söögikoht). Ülimalt toekas hommikusöök kõhus läksime Central Park'i jalutama. Pärast seda kiirelt MoMA muuseumi poes, väga lahedad asjad ja huvitav disain (kellad, köögitarvikud, kotid, mänguasjad jpm). Seejärel kodu kohvrite järgi ja kiirelt metroosse. Lennujaama minekuga oli päris jama ehk metroo, mis viiks meid lennujaama jäi megahiljaks. Minul oli aega maa ja ilm, aga Kaarli lennu aeg lähenes liialt kiirelt. Lõpuks aga tuli õige metroo, jooksime siis ruttu igal pool ja jõudsime check-in'i konkreetselt viimasel minutil. Siis oli aga üks suur probleem pagasiga, kuna Kaarli lend oli läbi Helsingi Oslosse, aga ta tahtis Helsingis maha tulla. Alguses teatati, et nii ei ole võimalik, pagas läheb ikka lõpp-peatusesse, kuid lõpuks ülemustele helistades sai asi korda. Pulss oli laes. Siis aga kiire hüvastijätt Kaarliga ja liikusin teise terminali enda lendu ootama. Kaarel lendas Eestisse tagasi, kuna oli vaja tööle naasta, mina aga tahtsin veel ilma näha.

Algas 6-tunnine ootamine. Õnneks möödusid need üllatavalt kiirelt. Lõpuks muidugi lükati lend veel kolmveerand tundi edasi. Minu seiklustest aga järgmises postituses...